En person paddlar kanot i lugnt vatten.

Svieriga luonndotjerda

Suoddjimpárka spiedjildi Svieriga luondov. Aktan dahki ållesvuodav mij suojev vaddi guhtta umasslágásj ednamtjerdajt ma li dábálattja ja sierralágátja Svierigij.

Närbild på när vattnet forsar fram i Svartån, Hamra nationalpark. Gröna träd och klippor syns i bakgrunden.
Hamra suoddjimpárkka, Svartån. Foto: Tomas Ärlemo

Jávre ja tjátje

Svierik la akta värálda rijkajs manna l vallje jávrijs. Svieriga vijddudagás vargga lågådis la jávrijs. Guojtte jávrretjáhtjebirrasa gávnnuji ienemus suoddjimpárkajn.

Bisodum li aj äno ma li vargga iemelágatja tjátjefábmotsieggimis. Vindelälven, Duornosädno, Gájnajädno ja Bihtámädno li suoddjidum rijkalasjädnon ja danen e ga oattjo boahtteájgen tsieggiduvvat.

Buorre jávrretjáhtjebirras gávnnuji vil suoddjimpárkajn Djurö Vänerin ja Färnebofjärdenin Nedre Dalälvenin.

 

Sarek suoddjimpárkka, Rapadalen. Foto: Laponiatjoutjudus

Várre

Bájkoj 90 prosännta suoddjimpárkaj vijddudagás gávnnu várrebájken. Bájke li árvulattja stuorra geololalasj ja biologalasj árvoj.

Dánna l máhttelis vádtset lagimvuomijs jali dålusj goahttsevuomijs bieggás valdaj rastá ja bajás oassje goasstejieŋajda. Moattevuoda ja máhttelisvuoda li stuore, Skandinavia stuorámus várrejávrre Duortnosjávri, gávnnu Ábeskovvun ja várij valjemus giedjekgiette Badjelándan. Ávtas ja tjierggis Saregin vuorddá Europa márjju tjierggedamos ja hieves várrebájkke, 1996 rájes Laponia väráltárbes oasse.

 

Skuleskogen suoddjimpárkka, Slottsberget. Foto: Johan Uebel

Merragadde ja áhpe

Suoddjimpárka merragátte milta vaddi stuorra vuosstebielijt. Nágin buojkulvisá li Skuleskogen allasjattugis merragádde, Haparanda merrasuollulagá vuollegis sáttojnjuora ja Kosterhavet sálltebávtijis ja oavdos iellemijis tjátjegierraga vuolen.

Ietjá buojkulvis suoddjimpárkaj vuosstebälláj la Blå Jungfruna granijttabávte giedjekhärvvásvuohtaj ja suohkkis vuovddáj Ängsö:a oalle ja buoragit ájmonanedum sádjoednamij.

 

""
Store Mosse suoddjimpárkka. Foto: Länsstyrelsen Jönköping

Mihtoslasstavuobme

Båvkå, ásskemuorra, ehka ja ”alm” dahki mihtoslasstavuomijt ma gåbttji unnep gå prosentav Svierigis. Mihtoslasstavuobme la sieldes oabme luonndotjärdda mij sjattaj bivvalap dálkádakájgen 6000 jage rájes. Vuomij lasstalanján la iellem mij moadá måttijn sierralágásj juhtusijn ja sjattojn.

 

""
Norra Kvill suoddjimpárkka. Foto: Anna Lindberg

Dävgádahka

Bájkoj vidádis Svieriga ednamvijddudagás gåbtjåduvvá dävgádagájs nåvgåk jiekke, dárffálagá ja gievajiekke. Moadda sjatto ja juhtusa li sierraláhkáj hiebadum dájda njuosska sajijda ja da li ájnnasa moatte låddåj, buojkulvissan stuornjunják man sjnjurggoma giesseiehkedijt doargestahttá.

Árvulasj dävgádagá gávnnuji buojkulvissan Muttosin ja StoreMosse suoddjimpárkajn.

Goahttsevuovdde

Goahttsevuovde tjáhppisruodná ednamgierdde mierret Svieriga luondov ja aj stuorra suoddjimpárkajt várij ålggolin. Nuorttan li várijn sjattodis ja dålusj hábme, vargga gietjavtjuohtejahkasasj bietsij Muttosin. Oarjás degu Norra Kvillan, de vuovdde álu l suohkadabbo ja allasjattugabbo.

Tyresta dålusjvuovddebájken aj gávnnuji moadda moattetjuohtejahkásasj bietse ja allasjattugis guosa. Tyrestan ja Muttosin máhttá vil vuojnnet merkajt råvvijs ma dålen goahttsevuobmeednamdajvav bájnatjin.

Ienep diededibme gávnnu webbabiele dárogirelak ja ieŋŋgisgielak åsijn.